OÜ Tapa Vesi

15. septemberil toimus Tapa Vallavolikogu saalis Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) juhatuse koosolek. Organisatsiooniliste ja jooksvate küsimuste kõrval tutvuti ka Tapa vallaga ja selle veemajanduse korraldusega.

Tapa vallavanem Alari Kirt andis ülevaate vallast ja selle arengust, rõhutades muuhulgas Tapa linna veemajandusprojekti tähtsust valdkonna edasisel arenemisel. AS Tapa Vesi juhatus esimees Meelis Kaseväli, kes on ühtlasi ka EVELi revisjonikomisjoni esimees, tõi esile AS Tapa Vesi arenguetapid pärast Tapa valla tekkimist 2005. aastal. Samuti rääkis Meelis Kaseväli veemajanduse ajaloolisest olulisusest Tapal.

EVELi juhatuse koosolekuid peetakse tavaliselt Tallinnas, kuid  3-4 korda aastas tehakse väljasõidukooslekuid. Seega võib lugeda seda sündmust oluliseks märgiks, et Tapa valla veemajandus ning AS Tapa Vesi on oma dünaamilise arenguga pälvinud valdkonna spetsialistide huvi.

EVEL on üleriigiline veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise alal tegutsevate ettevõtete vabatahtlik ühendus, mis loodi 1995. aastal. EVEL on Euroopa Rahvuslike Veevarustuse ja Kanalisatsiooniala Liitude Assotsiatsiooni (EUREAU) liige.

14. septembril toimus Tapa veemajandusprojekti vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitushanke esimene töökoosolek, kus osalesid kõik osapooled - AS Tapa Vesi, Tapa Vallavalitsus, AS Merko Ehitus ja AS Infragate Eesti. Koosolekul arutati muuhulgas läbi projekteerimistööde esimased tegevused. Sellest tulenevalt võetakse tulevases ehituspiirkonnas lähiaegadel ühendust ka paljude kinnistuomanikega.

Loodame teie mõistvale suhtumisele.

Austatud vallavanem,
lugupeetud külalised.

Täna on Tapa vallale, Tapa linnale ja ka AS-le Tapa Vesi ajalooline päev – kirjutame pidulikult AS-ga Merko Ehitus ning Tallinna Teede AS-ga alla veemajandusprojekti esimese projekteerimis- ja ehitamislepingu summas 41 895 000 krooni. Sarnases mahus lepinguid ei sõlmi Tapa Vesi iga päev. Veelgi enam – sellises mahus investeeringuid pole Tapa vald ega tema eellased kunagi varem teinud. Seega oleme täna osalised ajaloolisel sündmusel. Ajalooline on tänane päev ka seetõttu, et Tapa linna mainet on aastakümned kujundanud võitlus joogiveeprobleemidega. Kuigi viimasel kümnendil pole probleeme traagilisel moel enam tõstatunud, mõjutavad meie riigi taasiseseisvumiseelsed sõnumid meedias paikkonna mainet tänaseni. Seega pole liialdus rõhutada, et täna algavate projekteerimis- ja ehitustöödega võime lõplikult pöörata lehekülje Tapa linna ajaloos – kraanidest voolav joogivesi ei põle ning ka veevedu paakautodega vajub möödanikku.

Samas on tänase piduliku sündmuse õnnestumiseks tehtud ettevalmistusi juba kümme aastat. Nimelt otsustasid Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid ja Lääne-Virumaa Omavalitsusliit VIROL alustada 2000. aastal ettevalmistusi Lääne-Virumaa veemajandusprojekti elluviimiseks ja Euroopa Liidu tõukefondidest raha taotlemiseks. Esimese viie aasta jooksul peeti palju vaidlusi ja veel rohkem nõupidamisi ning valmis ka kogu meie maakonda hõlmava veemajandusprojekti eelprojekt. Projektiga alustades polnud Eesti veel Euroopa Liidu liigegi. Aastatega muutusid arusaamad nii omavalitsustes kui Tallinnas, selginesid rahastamisreeglid ja täpsustusid põhimõtted. Euroopa Liiduga ühinemislepingusse kirjutatud kohustus tagada üle 2000 inimekvivalendiga asulates kaasaegne joogiveevarustus muutus reaalseks seadusetäheks. Murrangulised veemajandusprojekti saatuses oli 2005-2006. aasta, mil otsustati kogu maakonda hõlmav veemajandusprojekt tükeldada omavalitsuslikeks veemajandusprojektideks, mis andis lõpliku tõuke ja kiirenduse rahastustaotluse ettevalmistamisele Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Siinkohal tänan Infragate Eesti AS-i, kelle professionaalse abiga taotlus valmis ja ilma suuremate probleemideta ka rahastajapoolse heakskiidu leidis.

Siinkohal on asjakohane üles loetleda projekti iseloomustavaid arve: projekteeritakse, ehitatakse ning rekonstrueeritakse peaaegu 13 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke ja üle 11 kilomeetri joogiveetorustikke, ehitatakse 5 ning rekonstrueeritakse 3 reoveepumplat. Seda allakirjutatava lepingu raames. Kohe varsti aga kuulutame välja ka järgmise hanke – sedakorda Tapa linna reoveepuhasti laiendamiseks, mis peab parandama Valgejõkke mineva reovee puhastustaset. Kuna ehitushinnad on tublisti langenud, võrreldes rahataotluse esitamise ajaga, siis on võimalik teha Tapa linna veemajandusprojekti raames ka täiendavaid töid. Üldse on käesoleva projekti raames rahastatud AS Tapa Vesi taotlus maksimaalses summas 91 853 729 krooni. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond katab 78% ja Tapa vald 22%. Lisaks on AS Tapa Vesi ette valmistanud veel ühe rahastustaotluse SAle Keskkonnainvesteeringute Keskus – Lehtse aleviku ja Jäneda küla veemajanduse kaasajastamiseks. Tööd jätkub ka edaspidiseks ning täna allakirjutatav leping on alles esimene pääsuke tulevaste lepingute reas.

Tänan siinkohal meie tublisid koostööpartnereid, ilma kelleta poleks meil põhjust täna siin koos olla:

• Tapa Vallavolikogu ja Vallavalitsust, kes on Tapa linna veemajandusprojekti kaasrahastaja,
• SA Keskkonnainvesteeringute Keskust, kelle kaudu rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond veemajandust Eestis,
• Infragate Eesti AS, kes juhib Tapa linna veemajandusprojekti elluviimist.

Loodan, et meievaheline tulemuslik koostöö jätkub, sest peatselt algavad projekteerimis- ja ehitustööd nõuavad tuge ja kannatlikkust kõigilt eelnimetatuilt, samuti ka valla- ja linnakodanikelt, kelle kannatus pannakse proovile üleskaevatud tänavatel. Aga eesmärk, kaasaegne joogiveetorustik igasse majja, väärib higi ja vaeva – sest kogu algav projekt on mõeldud eelkõige meie elukvaliteedi tõstmiseks.

Soovime lepingupartnereile, AS Merko Ehitusele ja Tallinna Teede AS-le jõudu, koostöötahet ja üksteisemõistmist – seda kõike meie ühise eesmärgi nimel!

Tänan tähelepanu eest!

Tapa veeprojekt saab avastardi 17. augustil Tapa vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide projekteerimis- ja ehitushanke  lepingu sõlmimisega.

17. augustil sõlmivad  AS Tapa Vesi ning AS Merko  Ehitus ja Tallinna Teede AS  Tapa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitushanke lepingu.

Tegemist on märkimisväärse sündmusega Tapa valla ja linna ajaloos, mille käigus korrastatakse lähimate aastate jooksul kogu Tapa linna veemajandus. Vaiete esitamise viimane tähtaeg sai läbi ja rohkem neid 26. juuli õhtuks ei laekunud. Hankekomisjon otsustas tunnistada edukaks pakkumuseks AS Merko  Ehitus ja Tallinna Teede AS tehtud ühispakkumuse kogumahuga 41,9 miljonit krooni.

Lepingu allakirjutamisele järgneb projekteerimine, ehitamisega alustatakse 2011. aasta alguses. Järgmine etapp Tapa linna veemajanduse korrastamisel on Tapa reoveepuhasti renoveerimise, projekteerimise ja ehitushange, mis on juba ettevalmistamisel, selle jaoks on olemas Euroopa Liidu raha. Läbiviidud hanke tulemusena odavnes oluliselt objekti maksumus ja nn vabanenud vahendite arvelt, mis on vastavalt eeltaotlusele eraldatud Tapa veeprojektile, saab raha taotleda ka lisatöödeks.

www.tapa.ee

Hea suusasõber!

Aasta tagasi, 24. veebruaril 2009 läbisid suusatajad Tapa lähistel Rutka radadel 618 km!

Ka sel aastal kutsub Sihtasutus Eesti Terviserajad kõiki tervisespordist ja liikumisest huvitatuid tegema ringi ümber maakera!
Tapa vallas on ümber maakera ringi tegemiseks võimalik kilomeetreid koguda 24. veebruaril 2010 Rutka matkarajal suusatades.  

24. veebruaril alates kella 09.00 on Tapa linnas Võidu pst lõpus asuva reoveepuhasti (AS Tapa Vesi) juures MTÜ Männikumägi korraldusel välja pandud registreerimislehed. Sealt juhatavad viidad matkarajale.

Peale suusasõitu märgib igaüks lehele tema poolt läbitud kilomeetrid. Kilomeetrite kogumine kestab kuni kella 16.00-ni.

Kohtume suusarajal!

Vt ka: http://www.terviserajad.ee/download/Flayer_2010.pdf