2024
Veebruar
Tapa vald, Tamsalu linn (proovikoht Tamsalu kultuurimaja)
Tapa vald, Tapa linn (proovikoht Tapa Keelekümbluskooli köök)
2023
Detsember
Tapa vald, Tapa linn (proovikoht Tapa Kodu köök)
Oktoober
Tapa vald, Assamalla küla (proovikoht Assamalla pumbajaam tarbijakraan)
September
Tapa vald, Tapa linn küla (proovikoht Tapa Gümnaasiumi köök)
Tapa vald, Kursi küla (proovikoht Kursi küla 56 tarbjakraan)
Tapa vald, Vajangu küla (proovikoht Vajangu põhikooli köök)
Tapa vald, Porkuni küla (proovikoht Käbikuivati tee 1 köök)
Tapa vald, Porkuni küla (proovikoht Porkuni kool köök )
Tapa vald, Porkuni küla (proovikoht Mäe 6 tarbijakraan)
Mai
Tapa vald, Tamsalu linn (proovikoht Tamsalu kultuurimaja)
Tapa vald, Tapa linn (proovikoht Viru Haigla hooldekodu köök)
Veebruar
Tapa vald, Tapa linn (proovikoht Tapa Keelekümbluskooli köök)
Enam ei pea eraisikud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või kogumismahuti paigaldamiseks toetust saades tulumaksu maksma. Äsja jõustus tulumaksuseaduse muudatus, tänu millele saavad ka juba varem toetatud isikud tulumaksu osa KIKilt tagasi.
KIKi nõukogu esimees ja keskkonnaminister Siim Kiisler usub, et tänu juunis käivitunud toetuse taotlemise võimalusele ja nüüd lisandunud tulumaksuvabastusele lõpeb peagi paljudes kodudes ära aeg, mil tarbiti ebakvaliteetset joogivett. „Muutsime ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise inimestele kättesaadavamaks, kuna suure osa kuludest saab nüüd kanda KIKi abiga. Tänaseks on toetatud juba enam kui 800 majapidamist, kes peagi saavad hakata tarbima kvaliteetset joogivett ning kelle reovesi ei ohusta enam keskkonda.“
„Muudatuse elluviimine oli KIKi ja Keskkonnaministeeriumi, samuti Riigikogu rahanduskomisjoni ja Rahandusministeeriumi ühine suur jõupingutus. Tänan selle eest kõiki! Kui varasemalt arvestati toetuse väljamaksmisel toetusest maha tulumaks, siis nüüd seda enam ei tehta,“ sõnab KIKi juhataja Veiko Kaufmann. „Juba toetuse saanud isikutele kannab KIK tulumaksu osa tagasi veel 2018. aasta jooksul. Samuti tühistab KIK juba deklareeritud tulu Maksu- ja Tolliametis toetuse saanud isikutel, st seda toetust ei arvestata enam saadud tulu hulka. KIK ei maksa tulumaksu tagasi neile, kes volitasid vee-ettevõtjat taotlust esitama. Sellisel juhul kannab KIK tulumaksu vee-ettevõtjale, kes teeb tasaarvelduse toetust saanud isikuga.“
Toetust vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida KIKi kodulehelt otsingumootorist. Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse. Toetuste summad jäävad vahemikku 1382-3792 eurot. Taotlemine käib läbi E-toetuse keskkonna või KIKi kodulehelt leitava vormi kaudu, mida on võimalik KIKi saata nii e-posti teel (info(at)kik.ee">info(at)kik.ee) kui paberil (Narva mnt 7a, 10117, Tallinn). KIKi kodulehelt leiab ka videojuhise, mis on abiks E-toetuse keskkonna täitmisel.
KIK menetleb taotlusi nende esitamise hetkest 50 kalendripäeva ning pärast rahastusotsuse saamist on aega kuus kuud oma tööd ellu viia. Ehitustööde tegemise ajal peab toetuse saaja tagama ehitustööde juures avalikkusele nähtavas kohas teavitusplakati olemasolu. Nõuetekohane plakat tuleb välja trükkida värviliselt ja ilmastikukindlalt A3 formaadis.
Eraisikute taotlusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumismahuti paigaldamiseks on tänaseks KIKi laekunud 1001 summas 2,8 miljonit eurot. Nendest on positiivseid rahastusotsuseid saanuid 833 summas 2,33 miljonit eurot. Nüüdseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toetuse abil liitunud 300 majapidamist ning toetust on välja makstud natuke enam kui 847 tuhat eurot. Taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu kuni eelarve täitumiseni, kuid mitte hiljem kui 31.12.2020.
Toetust antakse struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest „Veemajandustaristu arendamine” ning Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
Allikas: Keskonnainvesteeringute Keskus
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru eraisikutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks. Taotluste vastuvõtt algab 5. juunil 2018.
Huvi toetuse vastu on juba enne vooru avamist suur. „See teeb vaid rõõmu,“ tõdes keskkonnaminister Siim Kiisler. „Toetusega tahame ulatada abikäe sadadele või isegi tuhandetele peredele, kellel pole siiani olnud võimalust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda. Teeme seda meie kõigi huvides. Tähendab ju iga liitunu või korralik reoveemahuti puhtamat keskkonda. Kutsun kõiki abivajajaid uurima, kas nende kodu asub toetust võimaldavas piirkonnas.“
Toetust jagatakse elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.
Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu kuni eelarve täitumiseni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse üleriigilises päevalehes ja KIKi kodulehel. Keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Toetuse väljamakse tegemisel peab KIK tulumaksuseaduse kohaselt väljamakstavast toetusest kinni tulumaksu.
Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks. Kui on rajatud liitumispunkt nii vee- kui ka kanalisatsiooniga liitumiseks, siis on toetuse saamise eelduseks liitumine mõlema teenusega. Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse.
Taotlemine käib läbi E-toetuste keskkonna või KIKi kodulehelt leitava vormi kaudu, mida on võimalik KIKi saata nii e-posti teel (info(at)kik.ee">info(at)kik.ee) kui paberil (Narva mnt 7a, 10117, Tallinn). Taotlusi saab esitada alates 5. juunist 2018.
Taotlusvooru infopäev toimub reedel, 15. juunil kell 12 Hotell Euroopas (Paadi 5, Tallinn). Täpsem info taotlusvooru tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta ning infopäevale registreerumise vormi leiab KIKi kodulehelt.
Toetust antakse struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest „Veemajandustaristu arendamine” ning Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
Allikas:Keskkonnainvesteeringute Keskus
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima, kokku läheb jaotamisele 10 miljonit eurot.
Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83 protsenti elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut.
„Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. „Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine.“
Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saab toetust küsida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks elamust kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktini. Lisaks toetatakse reovee kogumise mahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ja kuhu seda ei planeerita lähima viie aasta jooksul rajada. Toetusteks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.
Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. „Kolibakter joogivees võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid,“ selgitas Kiisler.
Ta lisas, et ka riigikontroll osundas oma hiljutises põhjaveeteemalises auditis probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse.
Eelmisel aastal kontrollis keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega Harku, Saku ja Kohila valdades, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrollide tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemidest. Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt.
Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIK-i kodulehel.
Baltic News Service